Redutseeritud väävliühendite oksüdatsioon ja tioonbakterid. Bioleostamine. Vesiniku ja vingugaasi oksüdatsioon, vastavad bakterid. Raua oksüdatsioon, vastavad bakterid. Gallionella ja Marinibacter limasabaga rauabakterid. Redutseeritud S-ühendeid oksüdeerivad: fotosünteesivad S-bakterid, Tioonbakterid, Fakultatiivsed tioonbakterid. Tioonbakterid saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist. Nad oksüdeerivad väävelvesinikku, elementaarväävlit ja tiosulfaati sulfaadini. Väävliühendite oksüdeerimisel hapestub kk moodustub väävelhape. Bakterid ise taluvad seda kk-da on atsidofiilid. Redutseeritud S-ühendid oksüdeeritakse sulfaadiks. Tioonbakterid saavad oksüdeerida So, H2S, tiosulfaati ja sulfitit. Väävli oksüdeerijad saavad väävlit kasutada vaid siis kui nad kinnituvad väävliosakeste oinnale. Seal toimub 28 väävli lahustuvaks muutmine ja rakku transportimine. Elektronid lähevad hingamisahelasse peamiselt
kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Sulfaatijad bakterid kemolitotroofsed bakterid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia sulfatsioonist väävelvesiniku (H2S) või elementaarse väävli (S2) mitmeastmelisest oksüdeerumisest sulfaadini (SO24). Suremus ajaühikus hukkunus isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta. Vastand: ellujäämus. Suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamise viise. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveunes loomad ei toitu, vaid saavad energiat varem talletunud rasvavarust. S