Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad
Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski väga hea kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik jõeveega ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. Eriti ohustavad jäälinde karmid talved ja just sellepärast ei jää tavaliselt enamus jäälinde Eestisse talvituma. Ka ohustavad neid rumalad lapsed, kes lõbu pärast nende pesi lahti kaevavad ja ka jahimehed, kes hoolimata sellest, et lind nii väike on teda jahitrofeeks peavad.
Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn struktuurne värvus, mis tuleneb sulgede erilisest siseehitusest, suleroodudes paiknevatest käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012) 15) Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis kaasajal Ornitoloogilise uurimistööga tegelevad Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti
Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 3. Kitsed Kitse väike suu ja liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid osasid, väikesi lehekesi, õisi 4. Lennuvõime ja sulestik - Linnud on kohastunud lendama ja seda nad saavad teha tänu tugevale sulestikule, mis aga kaitseb neid ka tuule ja vihma eest. 5. Mürk - Rästikutel on välja kujunenud mürgihambad, selleks et saaklooma võimalikult kiiresti surmata. 6. Varjevärvus - Valgeljänesel on talveperioodil valge karvkate ning suveperioodil pruun. 7. Käitumine/toidu hankimise strateegia - Huulheina lehtedel, on retseptorid, mille ärritamisel kleepuvate karvakestega leht rullub ja haarab putuka vangistusse .
[14] Vaenlased. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja 16 värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski suurepärane kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. [14] Arvukus. Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200-500 linnu vahele, kuid need isendid pole üle Eesti ühtlaselt jaotunud, vaid on koondunud rohkem Lõuna-, Kagu ja Põhja-Eesti jõgede äärde. [14] Iseärasused
annaabi.ee 
