Suuremad surnuaiad asuvad troopikas. Ja peamisteks põhjusteks on tähtsuse järjekorras elupaiga solkimine, jälitamine ja võõraste liikide sissetoomine, mille tagajärjel pärismaalased kaovad.Tervelt 29 viisil on võimalik elupaigast ilma jäädes välja surra. Metsade raiumine ja põldude rajamine on vaid mõned näited. Kõige enam kannatavad järved ja jõed ning troopilised metsad ja saared. Kõige valusamalt puudutab see putukaid, tigusid, konni ja kalu, vähem sulelisi. Kui ikka soo on kuivendatud ja jõgi õgvendatud, pole paljudel sealsetel asukatel midagi suurt peale hakata. Lihtlabase karjatamise või maade kuivendamise tagajärjel on kadunud või kadumas ka kolmandik Euroopa taimedest. Tõsiseks ohuks on muutunud isegi turistid. Nende hordid ohustavad eelkõige randasid - olgu tegu siis Kanaari saartega, kus ka eestlased lõõgastumas käivad, või Mehhiko lahe, Antillide, LAVi või Punase merega. Euroopas on kõige tugevama löögi all
Loomade tähtsus On erinevaid loomi sulelisi, karvaseid, väikeseid, suuri, tüütuid ja armsaid. Kuid kas loomad on ka inimeste elus tähtsal kohal? Juba ammustel aegadel ei oleks ilmselgelt inimesed ilma loomade olemasoluta päris lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust.
Olemas on meri ja omapärased väikesaared; terviseturistile spaad ja Haapsalu muda; kultuuri- ja ajaloohuvilisele linnused, kirikud ja Haapsalu vanalinn, muljetavaldav ajalugu ja legendid ning rannarootslaste kultuuripärand. Loodushuvilisele Euroopas ainulaadne Matsalu Rahvuspark. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse. Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim
LISA1 PÕDRAMAJA 1.Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. 2.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! 3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. :,: ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS 1. Oravatel täna toimub äge hüppamise võistlus,
ärgates oleks hea enesetunne. Sellest kriteeriumist peaks lähtuma iga inimese individuaalne unenorm. Inimesi, kes saavad oma asjajamistega paremini hakkama päeva esimesel poolel, võib nimetada ,,lõokesteks". Nad lähevad varakult magama ja tõusevad samuti varakult. ,,Öökulli" tüüpi inimesed seevastu on aktiivsed ja tegusad õhtuti. Nad tõusevad hilja ja on kaua uimased, aga muutuvad õhtu lähenedes erksamaks ja töötavad hiliste õhtutundideni. Nii ühtesid kui teisi ,,sulelisi" arvatakse olevat 25%. Kolmanda grupi moodustavad ,,tuvid" ehk arütmikud paindlikud inimesed, kes kohanevad kergesti kõikvõimalike reziimidega. Neid on umbes pool Maa elanikest. (Uni... 2001: lk 8-9) Küsitlusest selgus, et ennast tunneb energilisemalt päeva teises pooles 53% meessoost ja 44% naissoost vastanutest. ,,Tuvi" tüüpi inimesi oli vastavalt 38% ja 37%. Selle näitaja poolest domineerivad ,,öökulli" tüüpi inimesed, keda oli kokku peaaegu pool kõigist