kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega. Hiljem maalis detailseid ja läbimaalitud pilte. ,,Elevant Celebes" Juan Miró- ,,Alrekiini karneval"
sürrealistliku automatismi väljatöötamisel. Kujutavas kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba maalimist. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistide sümbolid muudeti abstraktseteks märkideks. Massoni joonistused koosnevad joonterägastikest ja värviplekkidest. Kunstnik lihtsalt laseb pliiatsil või sulel vabalt paberil liikuda, mõtlemata kompositsiooni-perpektiivireeglitele ja üldse kavatsusele midagi kujutada. Et nõrgendada teadlikku kontrolli kasutati alkoholi ja narkootilisi aineid. Tanguy maalidel on kujutatud amorfsed vormid kõledas ruumis, võrreldes Massoni kritseldustega on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm, siiski nende algupära samuti automatisliku päritoluga. Miro, Masson ja Tanguy harrastasid poeetide eeskujul ka
Kehade vaba langemine Kehade langemist õhutühjas ruumis (vaakumis) nimetatakse vabaks langemiseks. Ühtlaselt muutuva liikumise huvitavateks juhtudeks on keha vaba langemine ja vertikaalselt visatud keha liikumine. Selliseid liikumisi uuris juba XVI sajandi algul Galileo Galilei. Ta tegi kindlaks, et need liikumised on ühtlaselt muutuvad ning et kiirendus on 9, 81 m/s 2. Alla liigub keha kiirenevalt: tema kiirus suureneb igas sekundis 9, 81 m/s võrra. Kui lasta kivitükil, vatitükil ja sulel langeda ruumis, kus õhk on välja pumbatud, siis jõuavad need ruumi põrandale üheaegselt. Vaba langemise kiirendust tähistatakse tähega g. Erinevate massidega kehade ühesuguse kiirendusega langemise faktist järeldub, et jõud, mis annab kehadele vaba langemise kiirenduse, peab olema võrdeline keha massiga. Seda kõikidele kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks: Fr = mg. II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 1
annaabi.ee 
