näitab ta neid hetkeülesvõttes. Vastupidiselt oma õpetajale Bonnat'le, kes maalis Pariisi kõrgklassist rangeilmelisi esinduslikke portreesid, kujutas Toulouse-Lautrec oma modelle sellisena, nagu ta neid nägi. Henri pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Joonevirtuoos Jäädvustamaks vahetult oma Pariisi-muljeid, kandis Toulouse-Lautrec alati endaga kaasas visandiplokki ja pliiatsit või joonistussütt. Tavalise pliiatsi-ja sulejoonistuste kõrval katsetas kunstnik ka erinevate joonistamistehnikate samaaegset rakendust, näiteks pildi `' Esimese armulaua päeval'' puhul kasutas ta õlivärve ja sütt. Stseen kujutab ühte Pariisi perekonda tütart kirikusse armulauale saatmas. Toulouse-Lautreci joonistamistehnikat iseloomustab joonistuslike vahendite säästliku kasutamisega saavutatud suur elavus. Üks teistest sootuks erineva stiiliga joonistus kujutab kunstniku sõbratari Suzanne Valadoni süngel ilmel lokaalis istumas
teasel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Vastupidiselt oma õpetajale Bonnat'le, kes maalis Pariisi kõrgklassist rangeilmelisi esinduslikke portreesid, kujutas Toulouse-Lautrec oma modelle sellisena, nagu ta neid nägi. Henri pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Joonevirtuoos Jäädvustamaks vahetult oma Pariisi-muljeid, kandis Toulouse-Lautrec alati endaga kaasas visandiplokki ja pliiatsit või joonistussütt. Tavalise pliiatsi-ja sulejoonistuste kõrval katsetas kunstnik ka erinevate joonistamistehnikate samaaegset rakendust, näiteks pildi `' Esimese armulaua päeval'' puhul kasutas ta õlivärve ja sütt. Stseen kujutab ühte Pariisi perekonda tütart kirikusse armulauale saatmas. Toulouse-Lautreci joonistamistehnikat iseloomustab joonistuslike vahendite säästliku kasutamisega saavutatud suur elavus. Üks teistest sootuks erineva stiiliga joonistus kujutab kunstniku sõbratari Suzanne Valadoni süngel ilmel lokaalis istumas
ammu üekasvanuna. Seetõtu paistab ka mõedest tema teostest teatavat lõetamatust, ebaütlust (eriti ilmne on see näteks «Kol- 461 lides»). Muidugi ei saa seejuures jäta arvesse võmata ka asjaolu, et tolleaegseis tingimustes ei olnud Bornhöel võmalust tö otada kutselise kirjanikuna. ta võs võta oma kirjanduslikku tegevust, samuti kui tegelemist kujutava kunsti ja muusika alal, peaasjalikult ainult huvipakkuva kõvalharrastusena. Bornhöe pliiatsi- ja sulejoonistuste põjal võb kõelda tema omapäasest ja vaieldamatust kunstnikutalendist, teravast pilgust elunätuste tajumisel ia väjapaistvast joonistusoskusest. Andeka muusikuna mägis Bornhöe paliusid instrumente, eriti viiulit ja klave-rit, tundis põjalikult muusikaliteratuuri ja võs ka ise kaasakiskuvalt improviseerida. Tõnäliselt halvasid üalpidamismurert, millest Bornhöe kogu elu ei vabanenud, ning hilisem kuiv kutsetö o kohtus aja jooksul mitmekügse ja andeka isiksuse kunstilised huvid.
annaabi.ee 
