Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria.
Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur: · Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73m) · Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi: jumal Rammani sõnne ja peajumala Marduki sirruseid (babüloonia lohesid). · Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulati teise p õletusega tellise külge. VANA- EGIPTUSE KUNST · 3000- 300 e.Kr. · Enamus säilinud kunsti on pärit haudadest ja mälestusmärkidest, sest kõige tähtsamal kohal oli elu pärast surma. · Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. · Balsameerimine- menetlus surnukeha kaitseks roiskumise vastu.
Unikaalne juugenstiilis teater mitmekesistab südalinna ehk rohkemgi. Sõjas säilis teatrihoone suhteliselt hästi. Täiendusi tehti Draamateatri hoonele vaid 1955. aastal (arhitekt August Tauk), mil praeguse Georg Otsa tänava poole ehitati madal rõduga eendosa ning näitlejate garderoobide kohale neljas korrus, Estonia pargi poolsel külgfassaadil aga laiendati abiruume ning fassaad täienes akendega. Juurdeehitused sulati nii sujuvalt põhimahuga, et mitteteadjad peavad neid Vassiljevi ja Bubõri aegseteks. 1950. aastate teisel poolel ehitati teatrisse ka pöördlava, mis tehti eesti oma inseneride jõudude ja oskustega ilma, et selleks oleks olnud käepäraseid eeskujusid võtta. Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud. Mida siis aga enam kuidagi moodne ei olnud, see oli juugendstiil. 1950. aastal kirjutatakse teatri remontimise ettepanekutes korduvalt, et maja välimus tuleb tõsta nõukogude teatri