tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. 2. Mis aastast on kasutusel euro sularahana ja millal võeti euro kasutusele Eestis? Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002 Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011 3. Missugune pangatäht(“paberraha” ) on enim kasutatud? Sularaharingluses on populaarsemad 5—50-eurosed pangatähed 4. Kas meene- ja mälestusmüntidega saab kauba eest poes maksta? Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest. 5. Kui kaua ja kus saab eesti kroone eurodeks ümber vahetada?
endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms
muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded
annaabi.ee 
