ründerelvad: lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad) * uute relvade katsetamine kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht
taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli, et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides kirjeldatakse sageli, kuidas kaitsjad kallavad redeleid mööda üles ronivatele piirajatele keemaaetud tõrva kaela. Tegelikult valati sulapigi ja tõrva hoopis piirajate varjualustele müüri jalamil, et need kiiresti tuld võtaksid. Nende müüri ligi nihutatud varikatuste all paiknesid nimelt taraanid ja teised kindlustuse purustamise või õõnestamise vahendid. Nõnda kestis linnuse või linna piiramine vahel nädalaid ja kuid. Rüütlivägi 8.-9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk nn rüütlivägi. See
annaabi.ee 
