nii vanemaid moreene, gfl, lgl setteid. Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud. b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää enda poolt kantud moreenist. Ristlõikes on need pinnavormid asümmeetrilised - proksimaalne külg vastu jääd on järsem. Peenem materjal kandub sulamisvetega distaalsele nõlvale kujundades sanduri. Mandrijää kulutus-kuhjevormid Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. * pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m. * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused - proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
Vt liustik. Mäestik - pinnamoe suurvorm, mis koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelistest orgudest ja nõgudest. Mägi - positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m. --- 105 N Noor mäestik - Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik. O Oos e vallseljak - mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall. Otsamoreen - kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vähitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall. P Paekallas, vt klint. Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak. Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist. Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht
annaabi.ee 
