JOONIS 1 side on lühem khi enamel testel, avid vesinikuga on lühem, sest elektrone on vseinikul vähem. CH2CH2 ahelas puudub rotatsioon, CF2CF2 keerleb (nagu DNA) Vaata esitluse 8. slaidilt andmeid · vastava sideme lõhkumiseks vajalik energia, uuri ja tee järeldused · intermolekulaarsed jõud slaid 9 · dispersioonijõud Londoni jõud JOONIS 2 · mõju sulamistemperatuuridele fluoroalkaanid on reegline pulgad/piklikud, vt. joonist 2 · fluoroalkaanide sisseviimine vähendab keemistemperatuuri (võrreldes alkaanidega), olenemata tunduvalt suuremast massist vt. slaid 12 pööra tähelepanu sellele, et mass ei mõjuta sageli keemistemperatuuri · fluorokarboksüülühendite aurustumiseks on vaja madalamt temperatuuri (slaid 13) · kui mass pole väga hea keemistemperatuuri näitaja, siis murdumisnäitaja kaudu on
3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) Koordinatsiooniarv Iooniline side on mittesuunatud side s.o. sideme tugevus on ühesugune kõikides suundades. Siit järeldub, et ioonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. Sideme tugevus, mis on piires 600 - 1500 kJ/mol (3-8 ev/aatomi kohta), on suhteliselt suur ja viib ioonsete materjalide kõrgetele sulamistemperatuuridele (tabel 3.9). Materjale iseloomustab kõrge tugevus, haprus, nad on termiliselt ja elektriliselt isolaatorid (iseloomulik näide keraamika). Joonisel 2.22 on esitatud Na+ ja Cl- ioonide regulaaarne paigutus tahkes NaCl. Iga Na+ on ümbritsetud 6 Cl- iooniga ja vastupidi. Seega NaCl struktuurile koordinatsiooni arv võrdub 6, s.o. iga aatom omab 6 lähimat naabrit. Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema
annaabi.ee 
