nafta töötlemise protsessis oluliselt väävliga. Kütuse tuhasuse ja tuha omaduste määramine Tahkete fossiilsete kütuste (kivisöe, pruunsöe, põlevkivi, ligniitide jne) tuhasuse määramine toimub ISO 1171, DIN 51 719 alusel muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuriga piirkonna 815 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tuha sulamiskarakteristikute määramine toimub kõrgetemperatuurilises elektriahjus vastavate standardite (ISO 540, GOST 2057-82, ASTM D 1857) alusel. Tahkete biokütuste sulamiskarakteristikute määramine CEN/TS 15290 alusel erineb mõneti fossiilsete kütuste sulamiskarakteristikute määramisest. Kütuse lendosised ja koks Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb kütuse orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub
niiskusesisalduse kõikumiste korral võib selline esitusviis põhjustada tuntavat ebatäpsust. Teiseks võimaluseks on väljendada kütteväärtus kuivaine kilogrammi kohta. 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud Kuigi puitkütuste ja ka muude tahkete biokütuste tuhasisaldus on madal (kuni mõni protsent), mõjutavad tuha sulamiskarakteristikud otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde slakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist. Tuha sulamiskarakteristikute määramiseks on olemas mitmeid standardeid. Järgnevas näites (vt Joonis 2 .11) määratakse sulamiskarakteristikud standardse kujuga tuhakoonuse kuju- muutuste alusel kuumutamisel hapendavas (oksüdeerivas) keskkonnas: · 1 lähteolukord, enne kuumutamist on tuhakoonuse tipp terav; · IT deformatsiooni alguspunkt, koonuse terav tipp ümardub; · ST pehmenemistemperatuur, tuhakoonus deformeerub sel määral, et koonus
annaabi.ee 
