Liustikutekkelistest kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreenitasandikud. Rohkesti on neid Kõrg-Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustiku!. Madal-Eesti moreenitasandikke on ümber kujundanud hilisemad veekogud. : Kagu-Eesti kõrgustikel valdav künklik reljeef on erakordselt keerukas : pinnavormide kooslus. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed, ent sügavad orud ja nõod, mis tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid. Paljudes neist on tänaseni säilinud järved. Mandrijää liikumisel (sulamisel ja järjekordsel pealetungi!) kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid - otsamoreenid. Tuntumad otsamoreenid on Vaivara Sinimäed Kirde-Eestis ning Lääne-Saaremaa kõrgustik. Ka liustiku sulamisvesi tekitas kuhje- ja kulutuspinnavorme; kulutusvormidest on tähtsaimad jääsulamisvee äravooluorud, milles paikneb palju järvi (Urvaste ja Kooraste järved Otepää
1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja
annaabi.ee 
