Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silpapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 9. Mõisted: vulkanism, vulkaan, magma, laava Vulkanism- protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskamist maapinnale Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e
· Aasta pikkus: 365 päeva ja 6 tundi · Kuude hulk:1 (Kuu) Maa on eluplaneet. Elusolendeid ei ole kuskil mujal veel leitud. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Stratosfäär sisaldab osooni, mis takistab kahjulikel ultraviolettkiirtel planeedi pinnale jõudmast. Peaaegu kõik maailma ilmastikunähtused toimuvad troposfääris. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Kui plaadid nihkuvad vahevööl, põrkuvad nad kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö sulakivimid murravad läbi Maakore nõrgemate kohtade ja nii tekivad vulkaanid. Vulkaanid lõpetavad oma tegevuse, kui sulakivim otsa saab. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörlem ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud
külgetõmbejõuga noor Jupiter endasse Päikesesüsteemi ürgpilve gaase samuti nagu arenev Päike. Suutnuks Jupiter neelata umbes 40 korda rohkem gaasi kui tegelikult, oleks temast saanud ka täht ja metalliline vesinik tema tsentri lähedal oleks alustanud põlemist nn termotuumaahjus. 1950. aastatel koostas Wildt Jupiteri üldmudeli, mis on usutavasti laias laaastus siiani õige. Ta põhjendas, et päris Jupiteri tsentris on suure tõenäosusega sulakivimitest ja jääst tuum. See hõlmab ligikaudu 15 Maa massi jagu ainet ja on ümbritsetud vedelast metallvesinikust, mis tõenäoliselt vastutab oma pöörlemisest tingitud keerisliikumistega Jupiteri gigantse magnetvälja eest. Jätkuva tõusuga tuumast kõrgemale kaasneb rõhu kahanemine, nii et esmalt muutub vedel metall vedelaks molekulidest vesinikus ja siis ilmub rohkem tuttav vesiniku gaasiline vorm. Päris pinnal on õhuke pilvedest ümbris, mis sisaldab veest ja ammooniumist
pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Marss Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm. Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7
annaabi.ee 
