hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida
püsiühenduse järele, netti minnakse taskutelefoniga. Suur osa elust toimub netiavarustes. • Nad on ka individualistlikumad. Kuna paljude vanemad on osaajaga töötajad, siis ei panda neid lasteaedadesse, kus arendatakse lapsi olema grupis Põlvkondi kujundavate tegurite eripärad Eestis • Olid 1980. lõpuni nõukogude ühiskonna suundumuste poolt kujundatud. • “Stalini aja” põlvkond - enne 1939. aastat sündinud •“Sulaaegne” põlvkond - 1940–1949 sündinud • “Stagnatsiooniaja” põlvkond - 1950-1972 sündinud • “Perestroika” põlvkond - 1972–1977 sündinud “Võitjate põlvkond” – nõukogude ühiskonnaks ettevalmistatuna asusid üles ehitama turumajanduslikku Eestit Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond – esimene taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud põlvkond