tugiliik- mõjutab ökosüsteemi oma hulga kohta üllatavalt palju ja hoiab koosluse struktuuri üleval looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad-sood tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad kliimakskooslus- lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral
elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). 124. Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne). Suktessioon e koosluste vahetus – s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. On seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktessiooni jaotumine muutuste põhjuste järgi: 1) autogeennee suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne suktsessioon algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes kuni püsiva oleku – kliimaksi kujunemiseni. Autogeense suktsessiooni käigus toimuvad tüüpilised muutused ökosüsteemi energeetikas, aineringetes, koosluse struktuuris ja liigilises koosseisus, stabiilsuses ja üldises