Veedade erinevad tekstid on loodud paljude autorite poolt ligikaudu tuhande aasta jooksul. Kuna kirja võtsid aarjalased kasutusele alles u 700 eKr, siis säilitasid braahmanid (e preestrid) veedasid esialgu põlvest-põlve suulise pärimusena. Kõige varasemaks veedade hulgas on Rigveda (sanskriti k värsitarkus), mille hümnide suuline kogumine algas juba u 1200 eKr. Rigveda sisaldab üle tuhande hümni (sanskriti k sukta – kenasti öeldu) erinevatele jumalatele ja räägib jumalate panteonist ning varajastest hinduistlikest rituaalidest. Sāmaveda esitab kanoniseerituna nende laulude meloodiad. Jadžurveda (Yajurveda) koosneb eripärastest ohvrihümnidest ning Atharvaveda loitsudest ja tervenduslauludest. Rigveda tähtsamad jumalad olid vee- ja ookeanijumal Varuna, tormi- ja sõjajumal Indra (ainus Rigvedas mainitud ning ka tänapäeva hinduismis
) Tegelikult loodi tähestik ja kirjaoskus Indiasse u. 6, 5 sajandil ekr. Sinnamaani säilisid teosed suulisel teel. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud.Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda - vid = tarkus Kõige varasem teos on Rigveda(värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. (Hümnid ehk sukta, (`kenasti öeldu'.) Kõige lühem hümn on kirjutatud tulejumal Agnile, kõige pikem Somale, mis on teatud jook samas ka taim ning jumal. Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, tavaliselt öeldakse, et ta moodustab pea aegu omaette keele. Hulk sümboleid ja metafoore nt. lehmad = pilved = koidukiired; pilv = mägi; äike = sõda; silm = päike. Jumalatel on palju erinevaiod nimesid, mis hakkavad juba omaette tähendust omama nt. Indrat nimetatakse kui Vrtra tapjat
annaabi.ee 
