imblusele, jiiiib raamatute jaoks 00. Passi- VESI poisi jaoks on seepaev, tema oiseid retki raamatukokku ei valgusta mitte taskulamp, vaid loomulik valgus, mis tuleb oost, seda heidavad paksud kardinad ja tihedalt sulguvad uksed. Valgus lohnab sonniku jarele; vanasti oli koolimaja asemel hobusetall, millele hiljem ehitati peale teine korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid, kus vasinud suksud hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa- rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel
Tori Hobusekasvandusest pärit hobused on hinnatud nii Eestis kui Skandinaaviamaades, neid kasutavad nii Soome ratsakoolid kui Rootsi kuninglik ratsapolitsei. Samas pole paljuks peetud ka meilt ostetud tori hobuste transpordi korraldamist nende uude koju Austraaliasse - kaugeimasse kohta maailmas, kuhu meie andmetel mitte ainult tori hobused, vaid üldse Eestist ostetud hobused rännanud on. Meie tallides on ajutise või rohkem või vähem alalise kodu leidnud paljud erahobused - nii suksud, keda omanik eelistab hoida meie kasvanduses, et temaga siin sõitmas käia kui hobused, kes meie abiga siin ratsa- või vankrihobuse üllast ametit omandavad. Tori Hobusekasvanduses (üle 900 ha maad) on ca 100 hobust, neist 35 mära, kellelt aastas saadakse 10-20 varssa. [9] Autoril on olnud Tori Hobusekasvanudsega kokkupuude neli aastat ja võib kinnitada, et see ei ole see sama kasvanuds, mis oli eelmiste omanike perekond Kallastete käes. Praegune
annaabi.ee 
