Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele mõeldud dieettoodetes. Erinevad polüalkoholid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja keskmiselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4 kcal/g). Muud suhkruasendajad Muude suhkruasendajatena on lubatud kasutada kaaliumatsesulfaami (E950), aspartaami (E951), tsüklamaate (E952), sahhariini (E954), sukraloosi (E955), taumatiini (E957), neohesperediini (EE959), neotaami (E961) ja polüdekstroosi (E1200). Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Neid on soovitatav päevas tarbida maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal – neist saadav päevane energiakogus ei tohiks ületada 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi,
see kiiresti veresuhkru taset, mis nõuab insuliini vabastamist. Insuliini on vaja glükoosi rakkudesse pääsemiseks. Ärge tarvitage kunstlikke magustajaid. Arvatakse, et kunstlikes magustajates on vähem kaloreid ja see väldib kehakaalu tõusu. Uuringud aga nende efektiivsust kaalu langetamisel ei kinnita - pigem on nende mõju vastupidine, kuna need tõstavad söögiisu. Kõige kahjutumaks suhkruasendajaks peetakse looduslikku steviat. Sama ohutuks peetakse ka sukraloosi ehk splendat. Tagatoosi ja ksülitooli soovitatakse tarbida mõõdukalt. Aspartaamist tekib seedimise käigus natuke metanooli. See suhkruasendaja lubati kasutusele enne, kui tema turvalisust oli piisavalt kontrollitud. On andmeid, et mõnedel soodustab see krampe, tekitab migereenipeavalusid, löövet ja närvisüsteemi häireid. Tegemist on kõige rohkem vaidlusi tekitanud magustajaga.