y seostab erinevad evolutsioonitegurid erimaise (allopatrilise) liigitekkega; y võrdleb samamaist (sümpatrilist) ja erimaist (allopatrilisega) liigiteket; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust ja selgitab kaasaegse süstemaatika sei- sukohti; y võrdleb inimahvide, esmaste inimlaste ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust; y hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis. 3.2.6. 6. kursus Õppesisu Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides
• Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1) uuris inimelu reegleid. Ta arvas, et ühiskonna seadused on Jumalast ning ülistas monarhiat, mis on Jumala ees vastutav. Tema põhilised tööd rää- givad inimloomusest, poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms. – Jean-Jacques Rousseau (1712–78) — idealiseeris pärismaalasi (elavad õi- get elu looduse harmooniaga)
annaabi.ee 
