Kui daam ulatas omaväljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. 8. Keskaja mees. Samuti nagu naiste puhul vaesemad kandsid odavamast riidest tehtud riideid. Kuna meestel oli palju liikumist kandsid nad sukkasid ja püksid muutusid lühemaks, sukad olid kinnitatud trippidega vöö külge. Talupojad kandsid neutraalsetes toonides riideid. Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad. Mehed kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse. Aadlikud kandsid samuti pükse, sukkasid ja kuube. Rikkamatel sageli tehti üks kuue käis siniseks ja teine roheliseks ning pükstel üks säär kollane ja teine punane
Cincinnatus" ehk ta isa oli ka mitte läbipaistev, just nagu Cincinnatus. Cecilia C. vangla külastamine. Välimus. Ta oli väike kasvu, nooruslik, nahk oli kahvatu, õhuke ja taevakarva soontega kaetud. Tema näojooned olid eeskujuks Cincinnati joontele, välimuse poolelt nad olid sarnased. Emal oli terav nina ja punnitavad silmad, mis läikisid. Naine tuli vanglasse mustas vihmamantlis, mustades puuvillastes kindades ja kübaras. Seljas ta kandis ka vööpaela, nõelatud sukkasid ja villast kleiti. Naisel kaasas oli tema töö ämmaemandakohver. Ta töötas hooldekodus. Kõnestiil, liigutused, iseloom: Esialgsest pilgust tema jutt tundub asjatu (põhiliselt ta ongi selline), kuid autor peitis tema monoloogis mõned tähtsad mõtted, kuid sellest hiljem. Naine rääkis tõtlikult ja kiirelt, ,,Teietas" oma poega. Rääkis ilmast ja tööst, hüppas teemast teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired.
lausub talle, et ta armastab teda rohkem kui kunagi varem. Kuid andrei oli suremas ning natasa võttis endale kohustuseks tema eest hoolitseda. Andrei eest hoolitsemine muutis neid natukene lähedasemaks, kui keegi ei julgenud pruudi ja peigmehe leppimus plaanidest veel rääkida, kuna andrei oli siiamaani elu ohtlikus seisundis. Iga kord kui neiu meest põetas siis kudus ta ka sukka, kuna andrei oli talle öelnud, et kõige paremad hooldajad on vanad lapsehoidjad, kes koovad sukkasid. Vürsti kurnav palavik hakkas meest maha murdma, mehe viimased päevad möödusid tavaliselt ning lihtsalt. Natasa viibis tema juures vahetpidamata, ta ei nutnud algul , kuna ta tundis, et sõnadega ei saa väljendada seda mida ta mõtles. Kuis siis saabus lõpp ning ka tema puhkes pisaratesse, kuid mitte sellepärast, et tal oli valus, vaid hardast heldimusest. Pärast vürst andrei surma tundis natasa õudust. Natasa hakkas hoidma omaette, ning eemaldus ka oma perekonna liikmetest
annaabi.ee 
