ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal
ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Oli ka lühiksest aega Hiina riigiusuks. Kasutusel on yin-yangi sümbol. * Hiina budismi peetakse õnneliku maa koolkonnaks ja usutakse, et taassündisest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud buddhat. Usutatakse, et on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb üks buddhadest. * Tiibeti budism ehk lamaism. Algselt oli Tiibeti riigiusuks loodususund lön, kuid 7 saj p.Kr tuli Tiibetisse budism ja segunes löniga tekkis lamaism. Enamik riigi elanikke läks elama kloostritesse. Judaism * Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute, kuid esialgselt oli nende nimi heebrealased ning juuda oli vaid üks kaheteistkümnest suguharudest
annaabi.ee 
