"seakala", tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab aevastust või nohisemist. Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale, hüppates veest vaid harva välja. Seetõttu on teda raske vaadelda. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Tavaliselt ei kogune nad suurtesse rühmadesse, vaid tegutsevad üksinda või väiksemate, 26 isendist koosnevate gruppidena. Mõnikord võib neid näha sukeldumiste vaheajal veepinnal lesimas. Ohud Pringlite arvukuse vähenemise põhjused on eriti Läänemerel mitmesugused. Veel 19. sajandil ning 20. sajandi algul kui Läänemeres arvati elavat umbkaudu 10 000 pringlit, kütiti neid muuhulgas ka Taani väinades. Pärast pringliküttimise lõppemist tekkisid uued ohutegurid. Pakaselised talved 1940-ndatel, mil Läänemeri mitmeid kordi täiesti jäätus, olid siinsetele pringlitele tõsiseks katsumuseks
oli väga pime, kuid olen kindel, et see koht oli ülejäänud laevakerest palju tumedam, ja minu meelest nägi see välja nagu auk."Järgmisena mainis auku algallikas. Rootsi Veeteede Ameti ülem Johan Franson, kes juhtinud Rockwateri ülimalt salastatud sukeldumist vraki juurde 1994. Aasta detsembris, kõneles 1996. Aastalkorraldatud kohtumisel ellujääjate ja ajakirjanikega. Praktiliselt oli Franson olnud parvlaevale Estonia korraldatud sukeldumiste tippjuht. Tema oli üks vähestest, kes teadis avalikkuse eest varjatud informatsiooni. Keegi esitas Fransonile küsimuse: ,,Kas parvlaeva parempardas oli auk?" ,,Jah." vastas ta, ,,parempardas on auk, kuid mina ei tea sellest midagi palun järgmine küsimus!" See oli hämmastav õigeksvõtt. Rootsi Veeteede Ameti ülem tunnistas, et laevakere parempardas on auk! Kohal viibis hukkunute sugulasi, ajakirjanikke ja ellujäänuid, sealhulgas ka Rolf Sörman
annaabi.ee 
