Valem (3). m 0 1000 Vbr ρ0 – materjali tihedus [kg/m3] m – keha mass õhus [g] Vbr – keha maht [cm3] 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse mõõtesilinder veega. 2 Keha ruumala saab määrata sukeldumismeetodil. Keha sukeldumisel vedelikku teeb keha endale ruumi ja tõrjub sellest kohast vedeliku eemale. Väljatõrjutud vedeliku ruumala on võrdne keha ruumalaga. Proovikehade mahu arvutatakse Valemiga (4). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutus Valemiga (5). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (2) Valem (4). Vbr V1 V2 Vbr – proovikeha maht [cm3] V1 – vee maht koos killustikuga [cm3]
süsinikuringe seisukohalt, ka jõgede poolt sissekantav nn kollane aine ehk huumusaineid sisaldav lahustunud orgaaniline aine, mis põhjustab võrreldes Põhjamerega Läänemeres jõevete osakaalu suuruse tõttu kõrgemaid fooniväärtusi. Põhjataimestik on veekeskkonna ökoloogilise seisundi indikaator ning muutused põhjakoosluste ruumilises levikus ning liigilises koosseisus aitavad hinnata rannikumere keskkonna seisundit. Senini on põhjataimestikku Läänemeres kaardistatud sukeldumismeetodil, mis on aga suhteliselt kallis, aeganõudev ning uuritava ala suurus on väga väike võrreldes Eesti rannikuvete kogupindalaga. Kaugseiremeetod võimaldaks kaardistada laialdasemaid alasid võrreldes sukeldumismeetodiga. Suure põhjataimestiku varieeruvuse tõttu on Eesti rannikumere põhjatüüpide kaardistamisel eelistatumad suure ruumilise lahutusvõimega sensorid. Kuna selliste satelliitide spektraalne lahutus ei ole mitmete oluliste põhjatüüpide eristamiseks piisav,
annaabi.ee 
