Hinnanäited: pudel 7 aastast Havana Clubi 10 CUP, 20 tk karp sigareid 40-50 CUP. Suur karp kvaliteetsigareid 130-140 CUP. Praed 5-18 CUP. 1,5 l pudel vett poes 0,8-2 CUP, 0,3 purk kuuba õlut "Cristal" 1 CUP. Õlu baaris 1,5 CUP. Rahvuskokteil rummiga "Mojito" 2,5-5 CUP, särgid 20-30 CUP. 12 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT Sukeldumise tuntumad kohad on : Maria la Gorda - 39 sukeldumiskohta (võib näha ka haisid ja kilpkonni) Havanna - 72 sukeldumiskohta Cayo Largo - 332 sukeldumiskohta Varadero - 32 sukeldumiskohta Trinidad - 21 sukeldumiskohta Cienfuegos - 46 sukeldumiskohta Cayo Coco - 20 sukeldumiskohta Jardines de la Reina - 33 sukeldumiskohta Santa Lucia - 35 sukeldumiskohta Santiago de Cuba- 73 sukeldumiskohta Muud huvitavat: Mojito ... on kohalik populaarseim kokteil, mis koosneb rummist, suhkrust, piparmündilehtedest, laimist ja alkoholilahjendajast. (lisa 4)
nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad
70 km 20km vanem noorem 3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline) · Toimub Islandil Atlandi ookeanis · Magma tungib järjest kõrgemale · Moodustuvad pangasmäestikud · Maavärinad, vulkaanid 2) Laamade põrkumine (ookeaniline) · Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel · Sukeldumiskohta tekivad süvikud · Maavärinad, vulkaanid 3) Laamade põrkumine (mandriline) · Harv nähtus · Tekivad kurdmäestikud · MAAVÄRINAID, VULKAANE EI TEKI! 4) Laamade liikumine küljetsi · Esineb eriti Californias · Kaasnevad maavärinad · Vulkaanid Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma
kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Looduslik: põud Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine. 5.Litosfäär Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel 1) Laamade lahknemine (ookeaniline): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid. 2)Laamade põrkumine (ookeaniline): Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel; Sukeldumiskohta tekivad süvikud; Maavärinad, vulkaanid. 3)Laamade põrkumine (mandriline): Harv nähtus; Tekivad kurdmäestikud; Maavärinad, vulkaane ei teki. 4)Laamade liikumine küljetsi: Esineb eriti Californias; Kaasnevad maavärinad. Maalihked, nende teke ja inimese mõju nende tekkele Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete
annaabi.ee 
