· Arusaam, et "lind petab ära"; või: "lind situtab ära" (Hiiumaa) · Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses. Linnud eksivat ära ja hakkavat keerdu lendama. Kurg on rahvausundis surma- ehk toonelinnuks. · Veelinnud kaljumaalingutel · Ilmalind loomislaulus; sukeldujalind dualistlikes loomislugudes · Uskumused Linnutee kohta: nimetused Linnurada (saartel), Kuretee (Harjumaal), Sirgutee ja Tsirgutii (Setu), ka taevatee, taevatänav, taevarida, taevapeenar, talipeenar (Läänemaa), vrd soome linnunrata, vadja taiva maatie. · Lindude seos teispoolsuse või surnute asupaigaga 26. Too välja sarnasusi ja erinevusi soome-karjala ja obi-ugri karukultuses, sellesse kaasatud rituaalides ja suulises pärimuses
2. Loomine on toimunud järk-järgult 3. Inimene on Jumala loomingu kõrgeim aste. 4. Algselt oli kogu loodu täuslikult hea 23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikud jooned. maailma lõi veelind, kellest sai maa (ema), munast sünnivad vastandlikud alged (dualism) kes on demiurgid (hea ja kuri, pime ja hele), munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Tegelaseks laialtlevinud sukeldujalind. Komi muistend maailma loomisest. Part ujus kandes endaga(üsas) nelja muna, kuna ta maad ei leidnud, siis neli muna vajusid merepõhja ja kaks suutis ta päästa. Ema tiiva all haududes koorusid linnupojad. Kaks venda, kaks vastandlikku alget: elu ja surm, hea ja kuri, tõde ja vale, öö ja päev. Poegade kasvades palus ema neil veepõhja kadunud munad üles otsida ja tema keha vastu purustada. Öelnud seda tõusis ta kõrgele õhku ning langes vastu veepinda ning suri. Vennad alustasid