Magu asub kõhuõõnes, diafragma all; suurem osa - 5/6 - vasakul pool keskjoont; algab ca XI rinnalüli kõrgusel (söögitoru suubumiskoht!), lõpp ca I – II nimmelüli kõrgusel (üleminek peensooleks!). Maol eristatakse: a) 2 pinda - eesmine ja tagumine ; b) 2 serva – suur kõverik (vasakul) ja väike kõverik (paremal). Elav magu – kuju pidevalt muutuv (peristaltika!) Surnud magu: 3 kujutüüpi – a) sarvmagu (väike, eriti lastel); b) konksmagu (keskmine, tavaline tüüp) ja c) sukakujuline (väljaveninud). Mao osad: a)Lävis (cardia) – söögitoru suubumiskoht b)Põhi (fundus) – lävisest kõrgemale ulatuv osa c)Keha (corpus) – suurim, keskosa d)Lukuti (pylorus) – lõpposa, ülenev Mao seina ehitus: A.Mao limaskest: -pind kurruline, väikesel kõverikul tekib pikikurdude vahele nn. maotänav - kogu pind kaetud kõrgendike – maoväljadega, milledel maolohukesed – väljade all olevate näärmete avad Mao näärmed: a)Lävise ja lukuti osas massiliselt limanäärmeid
Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m. sphincter pylori. Ta reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel, mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja avatud. Kui magu sisaldab toitu on sulgur suletud. Mao kuju on varieeruv, see sõltub mao täitumusest, keha asendist jne. (sarvekujuline, õngekonksukujuline, sukakujuline), lukutiosa läheb üle peensooleks. Magu on ühendatud söögitoruga kardia- e. lävisesuistiku kaudu ja duodeenumiga püüloruse abil. Mao ülemine serv moodustab väikese kõveriku (curvatura ventriculi minor), ta paikneb mao tagaseinal ja on söögitoru valendiku jätkuks. Enne ühinemist maoga söögitoru eesmine osa pöördub terava nurga all üles ja moodustab suure kõveriku (curvatura ventriculi major), mis suundub püüloruse poole.
annaabi.ee 
