kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. Pühapäev lähen pulma, Pulmas kedran kepiga, Noore härra nokaga, Suure härra sukaga, Vana härra vakaga, Pisikese härra piibuga. Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. Kiigessepad ellad vennad, Ärge te võtke vihaks, Ega te pange pahaks. Et tulin teie kiige alla Teie kiike kiikumaie, Kiige lauda laulamaie Kiik teil kiigub kindaaida Sambad siidi searepaelu Alus laud tahab andeeida Pealis pakk tahab paelusida. Laule kasutati ka tantsude saateks. Andke maada mängijalle, tasast maada tantsijalle, ümmargusta, kus ma hüppan,
See oli eest avatud avar ja pikk mantlitaoline rõivas, mida kanti korseti ja seeliku peal. Hõlmad sai õukonnakleidi sarnaselt puusadele kinnitada. Vastavalt seisusele oli mantoo slepiga. See õmmeldi hinnalistest kangastest, vahel oli plisseeritud. Alusseelik oli rikkalikult kaunistatud. Soengud. Lisaks "kapsapeasoengule" tuli 1680.a paiku moodi nn "fontange" soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali lagunes ja kes oma juuksed pitsilise sukaga pealaele kokku sidus. Kuningale 13 meeldis see sedavõrd, et ta palus daamil kogu õhtu sellist soengut kanda. Hiljem lisandus soengut toestav traatsõrestik, millele kroogiti loori, pitse ja paelu. Soengu kõrgus oli kuni 1,5 pea kõrgust. Lisanditena kanti lehvikuid, karbikesi ilutäppide ja ruuzi jaoks, käsipeeglit ja vihma- või päikesevarju ning jalutuskeppi.
annaabi.ee 
