rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad. Vakustamine-maksusüsteem, ja küla jagati vakusteks. Normaalseks peeti mitmenaisepidamist. Malev ehk ühe maakonna sõjaline üksus. Muinasaja lõpul oli Eestis kihelkondlik jaotus, mille keskusteks olid linnused. 13. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. Naise võrdlemisi kõrge positsion (ülikumatused). Võrdväärne partnerlus- abielus sotsiaalmajanduslik liit.
Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit.
pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed. Animism – hingeusk, usk elusolenditesse ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse
Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus
Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka
hõbeehted)
Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa)
18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid
19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod,
Ojamaa
20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas
kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu
21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Küla
annaabi.ee 
