Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid dzässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje. Dzässi plahvatuslik levik sünnitas ka "Harlemi renessansi", inspireerituna muusikast nende ümebr, hakkasid ka mustanahalised kirjanikud, näitlejad, filosoofid ja luuletajad usinalt kultuuri sünnitama. Varsti peale seda hakkas ka haritlaskond ja jõukas rahvas dzässi suhtes leebuma. Sel perioodil kolis dzäss üle suitsustest ja pimedatest ööklubidest suurtesse valgetesse ballisaalidesse. Tekkima hakkas ka suurem hulk valgeid dzässmuusikuid. Minu arvates võib seda lugeda traditsioonilise dzässi lõpu alguseks.
muidugi ka suvaline hea vesi. Erinevate viskide puhul on lisatava vee hulk erinev, enamasti on see kusagil 25-30 % juures. Vesi ei peaks olema väga külm, parim on umbes 15-kraadine vesi. Heade vaadi viskide puhul on soovitatud maitsta neid kahel-kolmel eri kanguse!. Samas on paljud vanad ning serrivaatides hoitud viskid parimad siis, kui nad on lahjendamata. Kui on plaanis maitsta mitut viskit, siis hea tava järgi alustatakse kergematest, noorematest ja vähem suitsustest. Et lahjendamiseks kasutatav vesi on oluline, teavad ka viskivalmistajad, kuid tänapäeval on siiski vähe neid viskitehaseid - 'Isegi Sotimaal -, kus samas tehases, kus viskit tehakse, seda enne villimist ka lahjendatakse. Vaadikangusega viski on liiga kange (enamasti 55-65%1, et seda lahjendamata juua. Maitse asi, muidugi. Sobiv kangus oleks kas 40% või 43%. Vabrikuid, kus viskit kohapeal lahjendatakse, on kolm: Bruichladdich, Glenfiddich ja Springbank
annaabi.ee 
