Tema arvamust ei ole kunagi küsitud, just nagu oleks ta mõni kõrvaline inimene, mõni päevaline, hulgus või koguni harjusk. Teda ärritab venna rahaküsimine kirja teel.Ta ei oska kannelt mängida ning mõnda peenemat tööd teha. Ta pole unistaja, kerglased mõtted on tema loomusele võõrad. Ähvardab rohkem, kui korda saadab( kodust minema minek). Ta ei mõista nalja (vesi)ning pole unistaja. Kerglased mõtted on ta loomusele võõrad. Tema varanduseks on mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud). tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat. Ta tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks.Ta on jonnakas, uhke, kangekaelne. Ta sai sõjaväekutse. Karl Aniluik-Matsi vanim poeg, kes ilmub tallu südasuvel paariks nädalaks patseerima, valge
suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus Tartu kaubahoovist kaugemale saanud; teda ärritab venna rahaküsimine kirja teel, isa nõutus ja see, et keegi pole tema arvamust kunagi küsinud; ähvardab rohkem, kui korda saadab; ei mõista nalja; pole unistaja, kerglased mõtted on ta loomusele võõrad; napp varandus mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud); tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat; tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks; jonnakas, uhke; kangekaelne; saab sõjaväekutse Varsametsa vahel hakkab tee oja poole langema. TARTUMAA, Tuhakopli taluperemehed
annaabi.ee 
