juurde hulk mitmesuguseid aitu, lautu jm kõrvalhooneid. *P-Eeestis ja Saaremaal olid levinud tihedad sumbkülad, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajus asustus. See tulenes põldude asetusest- põhjas olid võimalikud suuremad põllumassivid, lõunapoolsetel küngastikel mitte. *Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutunud talirukis. Selle levik lõi eelused regulaarseks kolmeviljasüsteemiks. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Suitsurehtedes kuivatatud vili oli väga hea kvaliteediga. Koos põllumaj arenguga suurenesis ka karjad. Elatusalad ja olme. *Väliskaubandus oli Eesti ülikutele kujunenud oluliseks sissetuleku-ja jõukuseallikaks. *12.saj olid Eesti mehed juba mitu tuhat a habet ajanud, seljas kandsid korralikke villasest riidest või isegi nahast kuubi. Peamine rõivamaterjal oli tekstiil, mida kaunistasid praktilise otstarbega ehted, nt naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega
kirjalik ajalooallikas- Läti Henriku kroonika. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile suhteliselt kiire arengu aeg. Võõrvallutuse-eelse Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 150 000-200 000 inimesele, mille poolest oli Eesti tunduvamalt suurem kui Soome ja kolm korda väiksem kui Rootsi. *11.-12.sajandil tihenes Eesti asustus ning külad kasvasid. *Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutnud talirukis. Vilja hakati välja vedama ning Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Suitsurehtedes kuivatataud vili oli hea kvaliteediga. Koos põllunduse arenguga suurenesid ka karjad. *Hoolimatta edusammudest ei tekkinud Eestis elukutseliste käsitööliste kihti. *Eestlasele oli oluline väliskaubandus. *Ühiskonna korraldusliku poole pealt jagunes Eesti halduslikult maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, veidi väiksemad Revala, Harjumaa jm. Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad koos.
annaabi.ee 
