2. Individuaalsed päästevahendid, üldnõuded Päästerõngaste arv sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt kaheksa. Päästerõngad peavad olema paigutatud mõlemasse pardasse nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergesti kasutada. Üks päästerõngas peab kindlasti olema laeva ahtris, kaks tule-suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures – üks paremal ja teine vasakul tiival. Suitsupoi peab eritama vähemalt 15 minutit ja täielikult vee all olles vähemalt 10 sekundit hästi nähtavat suitsu. Päästerõnga välimine diameeter ei tohi olla rohkem kui 800 mm ja sisemine mitte vähem kui 400 mm; Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid; Peab olema võimeline veepeal
tingimustes omaks võetud halssidevahelise kaugusega. Iga kahe järgneva halsi pikkus suureneb ühe halssidevahelise kauguse võrra. Otsingu kordamisel tuleb halsside suunda muuta 450 võrra. Joon. 18.3. Otsing sektorites (Joon.17.4) sobib samuti siis kui õnnetuskoht on enam-vähem täpselt teada ja otsinguraadius ei saa olla suur. Alguspunktis tuleb vette lasta mingi orientiir (raadiopoi, suitsupoi vm). Sellest orientiirist lähtub iga otsingusektor, mille laiuse laius kraadides ja raadiuse pikkus määratakse olenevalt olukorrast ja teadaolevast infost. Mugav on kasutada sektoreid keskse nurgaga 600. Sel juhul kujunevad vahehalsside pikkused võrdseks otsingu- Joon. 18.4. raadiusega ja iga pööre uuele kursile on võrdne 120 0. Otsingu jätkudes tuleb skeemi 300 võrra keerata
annaabi.ee 
