ehitise siseruumiga. Ruumi mõõtmed on olulised, kuna tule käitumine pikas koridoris või suures ruumis sõltub ruumi geomeetriast. Põlengu kasvukiirus sõltub oluliselt põlevate pindade konfiguratsioonist. Tuli võib kiiresti levima mitmel põhjusel, kõige sagemini seinakattematerjali süttimise tagajärjel. (Drysdale, 2003, lk. 347-348) Sageli algab põleng vähesest süttinud materjalist, mille põhjuseks võib olla tuletikk, kustutamata suitsuots, järel valveta küttekeha, mittekorraselektrijuhtmestik, isekuumenevad materjalid jne. Sageli võib tekkinud tulekolle iseenesest kustuda aga samuti võib areneda kõike hävitavaks põlenguks. (Talvari, 2009, lk. 173) 1.2 Sisetulekahju faasid Ruumipõlengul on kolm staadiumi: kasvustaadium, väljakujunenud ehk pistleegijärgne staadium ja taandumisstaadium (Drysdale, 2003, lk. 317). Arengu-ehk kasvustaadiumis tulekahju algab, kui õhus hapniku sisaldus u 21%.
Kui mõni neist komponentidest puudub, põlemine ei alga või katkeb. Sellel põhineb tulekahjude profülaktika ja kustutamine. Süttimise etapid mahavisatud suitsukoni näitel: suitsuotsa lähedal soojeneb kulu, kõdu, sammal jms; neist hakkab eralduma vesi, eriti kiire on see temperatuuril 100o C; pärast vee eraldumist hakkab kiiresti tõusma temperatuur, taimerakud lagunevad, eralduvad gaasid, mis süttivad ja põleng ongi alanud. Alati ei lähe see nii, vahel soojus hajub ja suitsuots kustub. Suuremõõtmelise põlevmaterjali korral toimuvad kõik etapid korraga. Metsas võib põlevaine jagada kolme rühma: · Mullas asuvad põlevained: toorhuumus, puude juured, kõdunenud ja mattunud tüved. Põlevaine hulk on suurem mulla ülakihtides, allpool läheb see järk-järgult üle huumuseks. Soometsades on tänu kõrgele põhjaveetasemele kõdunemine aeglasem, peale kuivendamist on seega seal palju põlevmaterjali.
annaabi.ee 
