Leidumine · ehedalt · kips · mõrusool · püriit FeS2 · väävelvesinik HS Londoni sudu Sudu- udu, mis on raskem ja tumedam tänu linna tahmale. Tekib udu segunemisel küttekolletest eralduva suitsuga(tahmaga). Suitsus sisalduv tahm absorbeerib niiskust. Fossiilsed kütused sisadavad püriiti, osaliselt fosiilsetes kütustes püriidina FeS2+O2- >SO2+Fe2O3. Tekkinud vääveldioksid on hästi lahustub ja lahustub suitsuosakeste (C) ümber kondenseerunud vees. Metallijäled, mis sisaldavad põlemisproduktide hulgas, katalüüsivad lahustunud SO2 muundumist väävelhappeks, mis edasi dissotseerub. Tulemusen moodustub kahjuliku toimega aerosooli osakesed. Seda nim. londoni suduks. Kütuste põletamine Kütus- kasulike energia allikas Surnud taimede ja loomade orgaanilised jäänused, mis on mattunud setetesse, sisaldavad "kapseldunud" päikeseenergiat fossiilsed kütused;
Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra . (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt, gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast
sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra.(ibid.) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt, gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.(ibid.) Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus
annaabi.ee 
