kuid see ei ole eesmärgipärasel kasutamisel inimese tervisele ohtlik. Radioaktiivne aine ameriitsium eraldab alfaosakesi, mille mõjul eralduvad ioon-suitsuanduri ioniseerimiskambris hapniku ja lämmastiku aatomitest elektronid. Need liiguvad patarei plusspooluse külge kinnitatud plaadi suunas. Positiivsed hapniku ja lämmastiku ioonid liiguvad negatiivse laenguga plaadi suunas. Tekib elektrivool. Kui ioniseerimiskambrisse tungivad suitsuosakesed, katkestavad need elektrivoolu. Suitsuanduris peituv elektroonika lülitab sisse alarmi. Kuidas asjad töötavad? Kuidas töötab suitsuandur, Tarkade Klubi, detsember 2007, lk 70- 71 7 Ioon-suitsuanduri tööpõhimõte (skeem) 8 Suitsuanduri toiteallikas
Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. Lisaks sellele, et teismelisena
ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. (Smoke: A Global History of Smoking (2004)
annaabi.ee 
