"karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes. Hädaohu puhul paiskab kaheksajalg välja tinditaolist vedelikku. See tindipilv jääb suitsukattena vette hõljuma ja omandab kaheksajala keha piirjooned. Kaheksajala "viirastus" juhib vaenlase tähelepanu kõrvale. Otsekui kikivarvul liigub kuni 3 meetri pikkune ja 25 kg raskune kaheksajalg mööda merepõhja. Oma kentsaka keha ja suurte uudishimulike öökullisilmadega meenutab ta viirastuslikku inimolendit. Ujudes liigub kaheksajalg jälle tagurpidi, selg ees. Väljapaisatavad veejoad paiskavad looma mõne meetri võrra tagasi. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu
kaitset vajaval objektil kui ka kaitset mitte-vajaval objektil on kõik korras. Lisaks vastab demagoog küsimustele vastustega hoopis teisest valdkonnast ja loob väärasid paralleele. Manipuleerija otsib siin süüd ja süüdlast selle asemel, et selgitada välja probleemi teke ja põhjus. (Aava 2003: 77) „Suitsukate“ on demagoogilise võttena kasutusel siis, kui on vaja hajutada kuulajate tähelepanu peateemalt mõne põneva faktiga. Suitsukattena kasutatakse sageli sõjategevust, mis hajutaks inimeste tähelepanu põhiprobleemidest, et nad keskenduksid mingile kaugele sõjale. Edukas sõjategevus on justkui äri, millest on kasu kõigile: rahval tõuseb eneseteadvus ning sõjatööstuses liikuvad rahad aitab juhil oma positsiooni tugevdada. (Aava 2003: 77) „Tuha pähe raputamine“ on sarnane inimese emotsioonidele rõhumisega. Selle võttega süüdistab demagoog ennast lootuses, et kuulajal tekib sümpaatia tema vastu ja seega
annaabi.ee 
