KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK, VASIKAMAKS, VÄHERASVANE PEEKON, KÜPSETATUD SUITSUHEERINGAS, KANA, JUUST, MUNA, MANDLID, UBA, LÕHE, ROOSKAPSAS JA PUNANE KAPSAS Väävlitasandik hiinas Väävlitasandik Jupiteril KASUTATUD MATERJALID • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/ELLEKULL/VVEL • HTTP:// ZHONGAOMADE.EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI L&ESPV=2&BIW=1920&BIH=911&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0
Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. 5.Väävliühendite mürgisus ja keskkonnaprobleemid. Nt: Happevihmad (mis ained neid põhjustavad, kuidas happevihmad tekivad ja nende mõju keskkonnale) Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik
Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Väävli vaegust esineb harva, kuna me saame valdava osa väävlist toiduga valkudest. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket. Happevihmad kahjustavad veekogusid, taimestikku, ehitisi.
1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%.
(Struthers 2008: 123) Kollased toidud suurendavad vaimseid võimeid , parandavad keskendumisvõimet, mõtteprotsessi ja kalduvust muretseda. Kollased omadused on ka kõikidel päikese käes kasvanud toiduainetel. Kollased toiduained on näiteks sibul, kartul, mais, banaan, pirn, sidrun, ananass, riis, pasta, kaer, seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi. Rohelist tasub süüa igal toidukorral, sest see tasakaalustab teiste toiduainete energiat. Rohelised toiduained on näiteks salat, spinat, kapsas, seller, kurk, avokaado, hernes, uba, aniis, roheline sibul, roheline oliiv, laim, kiivi, tikker,
annaabi.ee 
