sinep. Lisaks liharoogadele oli laual alati ka heeringas hapukoore ja sibulaga. Laual olid ka täidetud munad ja singirullid. Paljudel peolaudadel olid ka marineeritud räimed, kalatoite oli kõige rohkem kindlasti kohtades kus oli veekogud, sisemaades oli rohkem lihatoite. Pearoana nagu tänapäevalgi tavaks oli seapraad hapukapsa ja kartulitega. Laudadel olid ka kõikvõimalikud hoidised. Väga hinnatud oli oma suitsuahjus tehtud kala-, kana- ja liha. Magustoitudest oli kindlasti kompott, mis oli peolaua kontekstis kui tarretis vahukoorega. Vastavalt hooajale tehti ka õuna- ja rabarberikooke. Palju tehti puuviljatorte, aga oli ka trühvli ja sefiiritorte. Peolaualt ei puudunud ka napoleonikook. Joogiks oli ise valmistatud õunamahl või marjadest tehtud morss. Oli ka koduveini, koduõlut ja samakat. Näärilaual olid ka omaküpsetatud piparkoogid, mille taigen tehti juba novembri alguses.
lõigatakse toiduained väikesteks ribadeks, viiludeks või kuubikuteks. Ka liha peaks olema tükeldatud kas väikesteks kuubikuteks (1,5 x 1,5 cm) või veel parem peenteks ribadeks (1 x 3 cm). 3.Suitsutamine Suitsutamiseks nimetatakse toidu töötlemist naturaalse suitsuga.Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega. Kuumsuitsutamine toimub 6080°C ja külmsuitsutamine 1520°C juures. Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suitsuahjus, kus suits saadaksepuuhalgude põlemisest või kuumutataval pinnal asuva saepuru põlemisest. Eesti tingimustes on parimaks põletusmaterjaliks lepahalud või sellest saadud saepuru. Okaspuud annavad lihale kibeda kõrvalmaitse. Tahmane suits muudab liha ebameeldivaks. Suitsugeneraatorites saadakse suitsu hakkpuidu ehk saepuru aeglasel mittetäielikul leegita põlemisel õhu mitteküllaldasel juurdepääsul, kusjuures suits läbib sel juhul tavaliselt ka vesifiltri
Suitsutamine Paljudes maakodudes on olemas suitsuahjud, milles valmistatakse eeskätt liha ja kala. Suitsutamiseks nimetatakse toidu töötlemist naturaalse suitsuga. Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega. - Kuumsuitsutamine toimub 60-80°C ja külmsuitsutamine 15-20°C juures. - Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suitsuahjus, kus suits saadakse puuhalgude põlemisest või kuumutataval pinnal asuva saepuru põlemisest. Eesti tingimustes on parimaks põletusmaterjaliks lepahalud või sellest saadud saepuru. Okaspuud annavad lihale kibeda kõrvalmaitse. Tahmane suits muudab liha ebameeldivaks. Barbecue Barbecue päritolu kohta on mitmeid versioone. On arvatud, et see on pärit kas Lähis-Idast, Hiinast, Polüneesiast või Prantsusmaalt
annaabi.ee 
