Alkoholi tarvitamine suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet. Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldsesse olukorda sattumise riski, suurendades impulsiivsust ja vähendades inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada. Alkoholi tarvitamine suurendab riski endale viga teha, tõstes riski enesetapule ning suitsiidsele käitumisele. 6 Kokkuvõte Alkoholi tarbimine mõõdukas koguses võib millelegi hästi mõjuda, kuid ka mõõdukal tarbimisel on riskid. Alkohol võib tekitada erinevaid haigusi ja põhjustada õnnetusi, mis halvimal juhul võivad lõppeda surmaga. Ka mõõduka tarbimise puhul ei pruugi inimesed piiri tunnetada ja lõpetavad ikkagi joobes olekus. 7 Kasutatud allikad Alkoholi mõju tervisele
Alkoholi joomine suurendab riski sattuda õnnetusse, sest alkohol muudab inimeste reageerimiskiiruse väiksemaks, vähendab loogilist mõtlemist, halvendab koordinatsiooni ning otsustusvõimet. Alkoholi tarbimine suurendab riski sattuda vägivaldsesse olukorda, sest alkohol vähendab inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada. Alkoholi tarvitamise tagajärjel suureneb risk enesele viga teha, samuti tõuseb risk enesetapule ning suitsiidsele käitumisele. Eestis on väga suur suremus tänu alkoholile, enamus on sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad. Alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis igal aastal umbes 1500 inimest. 9 Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes. Tules hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88% (Alkohol ja õnnetused, 2009). 10 2