Kuigi ma ei kujuta seda elu ette, siis ime on see, et sealsed inimesed on omale kuskilt leidnud selle elu mõtte ja nad loodavad veel millegile, mis on väga õige. Seda näitab ka see, et seal piirkonnas ei ole enesetappude arv suur, on küll suremus üle keskmise, kuid suremise põhjus on hoopis teine. Pigem surrakse nälga või haigustesse, kui tahetakse endalt ise elu võtta. Järelikult on tahe nii suur, et lihtsalt neid suitsiidseid mõtteid ei saa tekkida. Rääkides veel elu mõttest, siis see tõesti on mitmekülgne ja väga lai mõiste. Seda lahti seletada ei saagi muud moodi, kui vaid nii: inimene elab, elab millegi nimel, elab kellegi nimel, suudab seda täita ja järgida, kui tal kõik see õnnestub, on ta täitnud oma ELU MÕTTE!
E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid. Nimelt 56% osalistest olid kogenud kaaluga seonduvat narrimist ja 30% olid kogenud mingisugust traumat tüüpi. Trauma tüüpidena olid mainitud: autoõnnetused, vägivaldsed peresuhted, vägivald naabruskonnas ja armastatu surm. 38% osalenutest olid saanud eelnevalt vaimse tervise ravi ja 22% väitsid olevat eelnevalt mõelnud suitsiidseid ideid. 69% osalenutest kannatasid meditsiiniliste probleemide all, kusjuures nimetatud oli: allergiad, astma, suhkrutõbi, seljavalud, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Takistused harjutustel osalemisel: 16% osalenutest ei omanuid takistusi harjutustel osalemisel. Ülejäänute poolt toodi välja järgmisi põhjusi: meditsiinilised probleemid, motivatsiooni- ja energiapuudus ning vanemate tihe töögraafik.
läbiviimine; (B) raviplaani koostamine; (C) hooldustasemete määramine; (D) psühhiaatrilise hindamine ravimite määramiseks; (E) ravile juurdepääsu suurendamine; (F) riskijuhtimise plaani koostamine; (G) arsti vastutuse juhtimine; ja (h) tulemuste hindamine. (Lisateavet taseme määramiseks hoolduse kohta vt: Bongar jt, 1998; Kleespies, Deleppo, Gallagher, ja Niles 1999 Töötamine suitsiidsete klientidega. Suitsidoloogide seas on laialt levinud usk, et enamik suitsiidseid inimesi ei soovi surra, vaid lihtsalt ei suuda ette kujutada elu jätkamist oma psühholoogilises ebastabiilses hetkeseisus (Granello & Granello, ) . Seitsma astme mudel pakub nõustajatele üldiset strateegiat töös suitsiidsete klientidega Näiteks paljud kriisiabi mudelid soovitavad, et nõustajad oma töös peaksid "taastama klientide lootust" , kuid vähesed pakuvad konkreetseid ettepanekuid, kuidas seda teha.