4. SUITSIIDI SURMA LEIN Uuringud on näidanud, et eri surmapõhjuste puhul on lein erinev ja suitsiidisurma lein on eriti raske, mille puhul tavalised reaktsioonid on sügavamad. Suitsiidisurma leina puhul täheldatakse ka nähtusi, mis tavalise leina puhul puuduvad, näiteks vastutustunne lähedase surma pärast, mida loomuliku surma puhul esineb vähem. Suitsiidisurma lein toob endaga tihtipeale kaasa tõrjutuse ja mahajäetuse tunde, samas ka märgistatuse-, häbi- ja piinlikkusetunde. Suitsiidiohvri leinaja veedab palju aega, püüdes leida suitsiidi sooritanu motiive ja põhjusi ning teda vaevab kogu aeg küsimus "miks". Üldine tõekspidamine, et vanemad on vastutavad oma laste tegude eest, seab suitsiidi sooritanud lapse vanemad silmitsi moraalsete ja sotsiaalsete dilemmadega. 4.1 LEINAJA ABISTAMINE Olulist rolli suitsiidileina puhul etendavad eneseabigrupid inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi läbi. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse näitaja
Kui ärakuulajale jääb lõpuks tunne, et kaaslasel on kindel nõu oma tegu korda saata ja tema sinna enam midagi ära teha ei saa, tuleks sellest kuhugi teavitada. Vastasel juhul saab üks surelike seast lahkudes oma murest lahti, teine aga peab terve oma edasise elu elama küsimusega: ,,Miks ma ometi midagi ette ei võtnud?" 9 Kasutatud kirjandus ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2005. Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn. ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2006. Enesetappude ennetamine: infomaterjal pereliikmetele ja sõpradel. Kuidas toime tulla raskuste ja kriisidega. Tallinn. Mehilane, Lembit 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Persaud, Raj 2007. Vaimne tervis. Kasutaja teejuht. Tänapäev. Värnik, Airi; Sisask, Merike; Värnik, Peeter 2010. Baltic suicide paradox. Tallinn University Press
annaabi.ee 
