arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest. Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine,
Eesti rahvas vananeb ja väheneb · Viimasel 17-l aastal on meil olnud negatiivne iive surmad ületavad sündimust · Alates 2010. aastast maksumaksjaid tunduvalt vähemaks, seega on meil ka pensionikassas ja ravikindlustuses vähem raha. Leevendusena nähakse pensioniea tõstmist 65 aastani ja pensioniealiste tööelu pikendamist paindlike töövormide kaudu (lühendatud tööajaga töötamine) Eestlaste ja mitte-eestlaste suitsiidikordajad, 1979-1999 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 Eestlased 25,0 Mitte-eestlased 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 9 0 1 2 3 4 5
annaabi.ee 
