Oja leiab, et suitsiidikatse tekitab empaatilist reaktsiooni, kuid tahtlik enesevigastamine tekitab lähedastes ärevust ja vastumeelsust. Suitsiidikatse puhul mõjutab positiivselt antud inimest stressi vähendamine keskkonnast, kuid autoagressiooni puhul puuduvad nähtavad muutused. Kui enesevigastuste tekitamise järel järgneb inimesele tavaliselt kergendustunne, siis enesetapukatse puhul seda ilmselgetel põhjustel ei järgne. Väga loogiliselt saab siit ka järeldada, et suitsiidikatset sooritaval inimesel on pidevad enesetapumõtted ning tema eesmärgiks ongi elu lõpetamine, mis on vastupidine autoagressiivse käitumise puhul, kus elu lõpetamine ei ole (tavaliselt) eesmärgiks. Antud aspektide tõttu on ka suitsiidikatset sooritaval inimesel surmaoht kõrgemal kui tahtlikul enesevigastajal. (Oja, 2015). Teadlikustamine ja teadlikkus Olles tutvunud referaadi käsitlemiseks vajaliku materjaliga ning teades ka isiklikult inimesi,
enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime.
annaabi.ee 
