arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega. Teades, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja käitumisindeksid suhestuvad tugevalt psühhopatoloogia eksternaliseeriva skaalaga, mis on iseenesest seotud suitsiidikalduvusega. Kokkuvõttes pakuvad need tulemused tõestust hiljuti väljatöötatud strukturaalsete mudelite, sealjuures eriti kolme teguri mudeli, täiustatud konstrukti valiidsusest (vähemalt käitumis indeksitest lähtuvalt), mis viimistlevad selle kahte peamist külge edasi. Katsetades enimkasutatavaid antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksuse hindamisviise, vaadeldi, et nii antisotsiaalne isiksusehäire Struktureeritud Kliinilise Intervjuu kui ka Psühhopaatia
4. Kas Te olete juba ettevalmistusi teinud? 5. Kas Te olete varem proovinud? 6. Kas Teie peres või Teie tutvusringkonnas on varem midagi sellist juhtunud? 7. Kas olukord tundub Teile väljapääsmatu? 8. Kas Teie side sõprade/sugulastega on nõrgenenud? 9. Kas Te elate üksi? 10. Kas Te tunnete, et Te pole perekondlikult, ametialaselt, usuliselt või maailmavaateliselt enam seotud? Suitsidaalsete kriisidega toimetulek Kõigepealt tagada enda ja patsiendi turvalisus. Suitsiidikalduvusega isikuga peab pidevalt kontakti hoidma, isegi WC-sse mineku korral. Suitsiidist ohustatute jaoks pole suuremat ohtu kui isolatsioon. Kiirabi mõistlik käitumine peab takistama patsiendi ligipääsu potentsiaalselt vigastavatele esemetele, nt klaasidele, nugadele, vöödele jne, ning samas soodustama suhte loomist patsiendi ja meediku vahel. Isegi kui me ei tea veel praegugi kindlalt, kas need meetmed viivad suitsiidikatse ärahoidmiseni, jäävad suhtlus ja eelarvamustevaba suhtumine
annaabi.ee 
