vastutustundetud kalduvused. Tulemused näitasid ka väikest, kuid usaldusväärset negatiivset suhet enesetapule kalduvate mõtete ja kontrollnimekirja interpersonaalsete külgede vahel. Potentsiaalsed psühhopaatia ja antisotsiaalse isiksusehäirega enesetapu suhete vahendajateks saab lugeda negatiivset emotsionaalsust, madalat enesekontrolli ja narkootiliste ainete tarbimise probleeme. Selles uuringus tehtud avastused on vastavuses eelmistega, avaldades antisotsiaalse isiksusehäire ning suitsiidikalduvuse seosed. Kuigi replikatsiooni on juba kaua teaduse juures otsustavaks peetud, siis käesolevad leiud laiendavad ka eelnevat tööd, uurides selle seose oletatavaid vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski
167 10) Suitsiidioht 2009. aastal sooritas Eestis suitsiidi 269 inimest. Kõige sagedasemad suitsiidikatse liigid on ravimite üledoos, arteri läbilõikamine, poomine, mürgid, rongi ette hüppamine, kõrgetest hoonetest alla hüppamine, mahalaskmine ja liikluses suitsiidid autoga. Suitsiidiriski hindamine kuulub kahtlemata kiirabi kõige vastutusrikkamate kohustuste hulka ning on arusaadav, et juba ammu otsitakse siduvaid kriteeriume, vähendamaks ebakindlust suitsiidikalduvuse hindamisel. Praktikas toetub kiirabimeeskonna esmane hinnang riskigruppide tundmisele ja asjakohastele teguritele. Riskigrupid: alkoholi-, uimasti- ja ravimisõltlased, depressiivsed, vanad ja üksikud inimesed, kaotusekogemuste või teiste negatiivsete elukogemustega inimesed, inimesed, kes on suitsiidi planeerinud ja/või sellest rääkinud, inimesed, kelle ümbruskonnas on isiklikus või perekondlikus minevikus suitsiidikatseid tehtud.