On ju igaühe enda asi, kas ta usub või ei. See on inimese enda otsus ja ta on ise oma tegude eest vastutav. Milleks süüdistada religiooni? Usk üldiselt ei saa olla süüdi selles, mida otsustavad teha mõned väiksemad inimestegrupid. Ma ei oska tuua küll paremat näidet, aga kui näiteks üks armuvalus neiu end mingi noormehe pärast ära tapab, ei jää vastutavaks terve meessugu. Täpselt samuti arvan olevat ka religiooni, religioossusega ning suitsiididega usu nimel. Kas süüdistama peaks usuliikumise juhti? Võib-olla mingil määral on tõesti süü temal, sest juht on see, kes kogu sekti kontrollib, suunab, ehk ka oma tahtmise järgi manipuleerib. Juhti järgitakse, austatakse, kahtlemata tema otsustes või valikute õigsuses. Juhil on võim, mida on üpriski lihtne kuritarvitada. Kuid kas kogu süü on sekti juhil? Kindlasti mitte. Kõige rohkem on minu arvates ikkagi süüdi inimene ise, sest tema on ju lõpuks
Samuti alkohol annab põhjust suitsiidimõtetele ja julgustab ka neid ellu viima. Mõnikord, kui paha tuju või elu mingil perioodil on väga halvasti läinud, haaratakse käsi kohe pudeli järgi ja arvatakse, et alkohol uputab mured. Hetkeks muidugi küll, aga samas alkohoolne jook paneb ennast tundma siis alaväärsena ja annab tunde, et elul pole mõtet. Ja nii iga teine kipub oma elu kallale sellises situatsioonis. Seega ma üldse ei imesta, et Eesti on oma suitsiididega tabeli ees otsas, kui Eesti rahvust tuntakse kui viinarahvast. ,,Mastaapsetes kogustes alkoholi konsumeerinud organism toodab jääkaineid, mille üks toimemehhanism on tekitada inimeses vastupandamatu vajaduse rasvase ning vähekvaliteetse toidu järele" nii on kirjas Mihkel Raua raamatus ,,Musta pori näkku", mis on enam kui õige. Paratamatult kui alkoholi on kulistatud kerre mõnustes kogustes, siis
See mõjutab rütmilise aktiivsuse tekkimisega ning on seotud motoorika kontrolli, nägemise, ärevuse regulatsiooni ning korteksiga(!). glutamaat, võimendab ja ergastab õppimist ja mälu norepinefriin on erutava toimega mediaator, mis on seotud tähelepanelikkuse, emotsioonide, une, õppimise, meeleoluga. serotoniin seondub une, meeleolu, isu, kehatemperatuuri, valu, agressiivsusega, impulsiivsusega, depressiivsusega ning suitsiididega (,mille puhul serotoniini tase on häiritud). Ruumitähelepanu regulatsioon ajus Kui tähelepanu on kusagile suunatud, siis esmalt kiirusagaras käsitakse kõik vabaks lasta ehk tähelepanu nullida. Edasi antakse käsklus suunata uude kohta, sest on signaalid, et mingis piirkonnas on mingisugune huvipakkuv osa. Osa tööst toimub nii, et miski asi tõmbab tähelepanu, teistel käivitatakse süsteem aga otsmikusagara poolt. Kui me aga ei teadvusta, siis on süsteem teisene. Uni ja hüpnoos
annaabi.ee 
