Anti-emod Kollektiivis vastandutakse emodele sageli sellega, et nimetatakse end anti- emodeks, millega osutatakse sellele, et ei aktsepeerita emo-stereotüübile omistatavaid väärtusi. Peamiseks vastandumise aluseks on ilmselt emode "kurvameelsus", mida iseloomustab soovimatus võtta osa heaoluühiskonnas tavaks olevate pealiskaudsete väärtuste ja eeskujude püüdlemisest. Sestap kujutletakse emosid iga asja peale nutvat, tegelevat enese lõikumisega ja kalduvat suitsidaalsusele, kirjutavat halba luulet, tihti üksinduses masturbeerivat, olevat biseksuaalsed, kasutavat ajast-arust tehnikat, sh mängivat halva graafikaga arvutimänge ja kuulavat muusikat helikassettidelt või vinüülplaatidelt. Anti-emod on enamasti mõne väärtuseliselt sobimatu subkultuuri (nt hip-hop) esindajad aga sageli vastanduvad emodele ka ilma subkultuurilise suunitluseta kaaslased, kes ei saa neist aru või taha neist aru saada.
korraldada, et inimene viidaks kiirabiautoga haiglasse. Oluline on teatada juhtunust arstiga kooskõlastatult omastele. KOKKUVÕTE Teades, millised on suitsiidi tegemisele kaasa aitavad riskifaktorid oskame me neid oma lähedaste juures ära tunda ning nende kaotust ennetada. Suitsiidi plaaniv inimene vajab toetust ning soovib antud teemal rääkida, kuid ta vajab selleks usaldusväärset inimest, kes näitaks üles siirast huvi aidata. Eriti oluline on ära tunda väiksemgi vihje suitsidaalsusele meeste puhul, sest nad püüavad seda varjata, et varjata oma nõrkusi ning näida tugevama ja mehelikumana.
juhtunust arstiga kooskõlastatult omastele (Saveljev 2005). 7 KOKKUVÕTE Teades, millised on suitsiidi tegemisele kaasa aitavad riskifaktorid oskame me neid oma lähedaste juures ära tunda ning nende kaotust ennetada. Suitsiidi plaaniv inimene vajab toetust ning soovib antud teemal rääkida, kuid ta vajab selleks usaldusväärset inimest, kes näitaks üles siirast huvi aidata. Eriti oluline on ära tunda väiksemgi vihje suitsidaalsusele meeste puhul, sest nad püüavad seda varjata, et varjata oma nõrkusi ning näida tugevama ja mehelikumana. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Saveljev, K. 2005. Abiks sotsiaaltöötajale depressiooni ja suitsiidiriski hindamisel. Tallinn Tervise Arengu Instituut. 2010. Alkoholiprobleemidega patsientide suitsiidiriski hindamine. Tallinn URL [WWW] https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:x7e8bIQvO7oJ:www.terviseinfo
hindamine. Varases kergekujulise haiguse staadiumis patsiendile soovitada AchE preparaate. Patsiendi seisundit hinnata 1 kord aastas. Kindlasti üks kord haiguse vältel neurovisualiseerimine, nüüd absoluutne näidustus. Neuropsühholoogilised testimised dünaamika ja haiguse progresseerumiskiiruse hindamiseks vähemalt 2 korda, 1-aastase intervalliga. · Algstaadiumis on sagedane depressioon, vajadusel alustada ravi antidepressandiga. Arvestada kalduvust suitsidaalsusele ka ilma depressiooni ilminguteta. Mõõdukas dementsus · Ka selles staadiumis soovitada ravi AchE preparaadiga või memantiiniga. · Sagedased on hallutsinatsioonid ja illusioonid, käitumishäired. Kui sümptomid ei põhjusta liigseid pingeid, siis piisab soovitustest õigeks patsiendiga suhtlemiseks, kui aga kaasnevad agressiivsus ja vaenulikkus, tuleb alustada ravi väikestes annustes Mõõdukas dementsus · antipsühhootiliste vahenditega
annaabi.ee 
