on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni. Tavaliselt vallandavad sellekohase soovi igapäevaelu negatiivsed sündmused. Niisugust kriisi leevendades ja püüdes aega võita saab tervishoiutöötaja aidata enesetapusoovi vähendada. 3) Mõtteviisi jäikus. Kui inimene hakkab enesetapule mõtlema, aheneb tema mõtte-, tunde- ja tegevusmaailm. Ta mõtleb kogu aeg enesetapust ning pole suuteline märkama teisi väljapääse. Suurem osa suitsidaalseid inimesi teeb oma enesetapumõtted ja -kavat- sused ka teatavaks. Nad annavad sellest sageli mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne. Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepa- nuta jätta. Ükskõik, milliste probleemidega ka tegemist on, enesetapule kalduvate ini meste tunded ja mõtted on kõikjal maailmas samasugused. Tunded Mõtted Kurbus, depressioon “Soovin, et oleksin surnud.”
1. Üldine kurnatus 2. Depersonalisatsioon emotsionaalne blokeerimine teiste emotsioonidest. See kahjustab klienti juba otseselt. 3. Alanenud personaalne suutlikkus Mõtted, mis annavad aimdust läbipõlemisest loodan, et keegi ei tule kohale, Läbipõledes kaob usk enda hakkama saamisesse. Perfektsionismi ja töö tegemine on nõiaringis mida rohkem üht, seda rohkem teist. U 70% psühholoogidest on töö tõttu kogenud depressiooni. 30% on olnud suitsidaalseid mõtteid. Sümptomid, mida töö tõttu kogetakse on järelikult veel rohkem. Meta uurimuses leiti, et 60% vastajatest segas töö eraelus toimetulekut. Vikarioosne trauma (vicarious trauma) Aastast 1990. Põhineb konstruktivistlikul enesearenduse teoorial. Inimene, kes teisi aitab võib saada traumeeritud läbi teiste traumade. Tihti seotud just trauma töödega. Hakkavad ilmnema kehalised ja kognitiivsed (keskendumis, tähelepanuhäired) sümptomid