71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest. Neurotransmitter dopamiin. Alkoholismi tüüp I pärast 25. eluaastat. Alkoholismi tüüp II juba teismelistel (enamasti meessoost indiviididel). Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. 75. Agressiivsus. Oluline käitumuslik kõrvalekalle, ründevalmidus. 76
312. Alkoholism: 3-5% meestest, 0,5-1% naistest, tüüp1- pärast 25. Eluaastat, võrdselt meestel ja naistel, aktiivne dopamiiniretseptori geen DAT1; tüüp 2- teismelistel, enamasti meestel, joomahood, alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini, ühemunakaksikutest 55% mõlemad, erimunakaksiktel 28% mõlemad, mõjutrsenter ajus: Neurotransmitter dopamiin, alleel DRD2 dopamiiniretseptori geenid, alkohoolikutel 69%, mittealkohoolikutel 20% 313. Suitsetamine: suitsetamisharjumuse väljakujunemine 50% juhtudest päritav, DRD2 dopamiiniretseptori geenid, lisaks veel serotoniini ja nikotiini atsetüülkoliini retseptori geenide alleelid 314. Skisofreenia: häired tajumises, mõtlemises, leitud dopamiiniretseptori üleaktiivsus kindlastes ajukeskstes, avaldumisel suur osa keskkonna mõjuritel (nt tugev stress), kõige rohkem skisofreenikuid Indoneesia saarestikus, seostatud kanepiga, ühemunakaksikutel risk 48%, erimuna 17%, vanematel 6% 315
annaabi.ee 
