Piiskopi surres pidi klooster jääma katolikule kirikule. Toomhärrade suhtes nõuti, et neile jääb ka senine vara. Piiskopi vasallidelt ei tohi maid ja inimesi ära võtta. Piiskopil pidi jääma kohtupidamiseõigus nende inimeste üle, kes olid katoliiklased. Tuuakse välja ka see, et piiskop kirjutas ühe soovi, et teda ei tohi Venemaale saata ja luba, et tohib saata oma saadikud, et mitte ise minna. Linna soovid ja piiskopi soovid esitati siis Suiskile, kes tutvus nendega ise ja esitas tsaarile. Teatas, et tema ise kiidab need heaks ja küllap teeb seda ka tsaar. Seda uskuma jäädes annab 18.juulil Tartu end tsaari võimu alla. Toimub pidulik võimu üleandmine. Linn kinkis oma võtmed Suiskile. Linna hõivasid vene väed ja linna hõivamisega saadi taas endale üks oluline Liivimaa linn. Kogu sõjavarustus langeb venelastele. Saadakse üle 500 suurtüki, suures koguses püssirohtu. Linna võimuvahetuse järel toimub kergemat laadi riisumine
kloostrisse(tp Kärtna klooster). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti, et katolik usk säiliks. Kõik kes soovisid katoliiklasteks jääda jäid piiskopi jurisdiktsiooni alla Varasid ei tohtinud konfiskeerida, piiskopi võimu all olevaid inimesi ei tohtinud venemaale saata, kuid piiskop võis saata vajadusel inimesi tsaari ette. Suiski tutvus nendega, pidi saatma tsaarile need kinnituseks. 18 juuli toimubki Tartu linna võtmete pidulik üleandmine Suiskile. Selle järel tuli linna ka vene garnisonid,kes võtavad linna kindlused enda kontrolli alla. Võeti kogu sõjatehnika ja 550(?) suurtükki. Vene vägi tungis toomkirikusse ning katariina kloostrisse, võeti ära kogu vara. Kogu altariinventar ja muu vara saadeti Moskvasse.Haudu otsiti läbi, otsiti neilt väärtesemeid. Ühelt Tartu kodanikult võeti ära 80 000 riia marka. Peaaegu kuu hiljem 15 augustil sai Herman II kutse tulla Moskvasse tsaari juurde. Tagasi ta sealt ei jõudnud
annaabi.ee 
